Tänulikkus: tühi mantra või kasulik praktika?

Kas sa tõesti pead hakkama tänama päikest ja putru või on siin midagi sügavamat peidus?

“Tänulikkus on võti!” ütlevad kõik. Kui sul on spirituaalsemat sorti coach, on ta tõenäoliselt juba soovitanud absoluutselt kõige ja kõigi tänamisega alustada. Aga vahel tundub tänulikkus nagu emotsionaalne tapeet: tühi ja liialt pehmo. Sa istud, päev on kaootiline, kohv on maha läinud ja keegi ütleb sulle: “Aga ole tänulik!” No tänan väga selle pleki eest vaibal, eks!

Tänulikkus ei pea olema suur žest: mõnikord piisab, kui märkad hetke ja naeratad sellele vastu.

Aga siin tulebki süveneda: tänulikkus ei ole ainult tore tunne, vaid reaalne sisemine praktika. See pole ainult mõtlemise küsimus. See on tegutsemine, mis muudab sind ja su suhteid, isegi siis, kui alguses tundub see veider, võlts või mõttetu.

Mis tänulikkus päriselt on?

Tänulikkus ei tähenda, et sa pead kogu aeg tänulikuks mungaks kehastuma. See tähendab, et sa märkad, kui midagi on hästi ja sa valid, et annad sellele tähelepanu. Sa ei suru maha valu ega eita keerulisi tundeid, vaid loobid väikseid ankruid sinna, kus su meel muidu ainult muret näeb.

Tänulikkus on loomulik sotsiaalne vastus headusele. See on meie sisse kodeeritud. Seda on uuritud primaatidest inimesteni. Kui keegi sind aitab, on tänu see, mis reguleerib su vastust. See ei tähenda alati "aitäh" ütlemist. See võib olla teise aitamine, kingituse tegemine või lihtsalt soe pilk, mis annab signaali: "jah, ma märkasin".

Aga miks see nii popp on?

Põhjus on lihtne: tänulikkus teeb su elu kergemaks, ilma et su elu päriselt muutuks. Uuringud on näidanud, et tänulikkuse praktika:

• vähendab stressi ja depressiooni sümptomeid

• suurendab rahulolutunnet ja optimistlikkust

• parandab une kvaliteeti

• tugevdab suhteid

• suurendab valmisolekut teisi aidata ja tuge vastu võtta

  
  

See on nagu väike psühholoogiline lähtestus, aga ilma kõrvaltoimeteta. Ja me räägime siin tõelistest tulemustest, mitte afirmatsioonide plahvatusest.

Kuidas siis alustada? Päriselt?

Siin on mõned viisid, mis ei ole “kirjuta kolm asja, mille eest tänulik oled” ja unusta homme ära. (Või noh – alustuseks võid sellega ka alustada.)

1. Kirjalik praktika

Kirjuta iga päev üles 1–3 asja, mille eest oled sel päeval tänulik. Aga ära jää üldsõnaliseks. “Päike paistis” → “Tundsin päikest põsel, kui kõndisin pärast pikka istumist välja. Mu keha vajab liikumist.” Fookus on tunda, miks see oluline on.

2. Ütle see valjusti välja

Tänulikkust ei pea ainult mõtetes tundma. Eriti, kui kirjutamine pole sinu pärusmaa, katseta valju häälega tänamist. Ütlegi need laused reaalselt välja. Mida rohkem praktiseerid, seda loomulikumaks see muutub.

• Ütle teenindajale päriselt "aitäh".

• Täna iseennast: “Tubli, et sa trenni läksid.”

• Ütle valjult välja: “Ma olen tänulik, et see inimene mu ellu tuli.”
  

3. Tänulikkus suhetes

Kirjuta kiri kellelegi, keda sa hindad, isegi kui sa seda kunagi ei saada. Tänulikkus tugevdab suhteid, isegi siis, kui ainult sina sellest tead. Ja mõnikord muudab üks välja öeldud tänu kogu suhtedünaamikat. Eestlased kipuvad kiitusega kitsid olema. Äkki on aeg seda muuta? Ei pea ju kogu aeg vinguma, et miski on halvasti. Suu võib avada ka siis, kui on hästi. Kiitus ei pea olema vaikiv passimine. Las ta olla aktiivne tänu.

4. Tänamine väikestes hetkedes

Praktika ei pea toimuma märkmikus. See võib toimuda poekassas, liftis või jalutuskäigul. Lihtne "aitäh" universumile, elule, kehale. Või sellele, et sul oli sokipaar. Tänulikkus on harjumus, aga see algab valikust. Kui pudrukausi ja universumi ülistamine igal hommikul tundub sinu jaoks liiga hipilik, siis teisele inimesele, kes sulle ust lahti hoiab, sind poes teenindab või liikluses ette laseb, on äkki lihtsam. Ütle see välja või kasuta vilgutamiseks ohutulesid. Mis iganes sulle sobib, muuda see oma argipäeva osaks. peagi märkad, et sindki tänatakse palju rohkem. Kokkuvõttes tood enda ja teiste ellu enam positiivsust ning iga moment tundub ilusam. Elu ei pea olema kannatus ja see muutus algab sinust.

Aga kas ma pean seda päriselt tundma?

Jah ja ei. Tühjad sõnad ei tööta. Aga sõnad võivad viia tundeni. Isegi, kui sa ei tunne midagi erilist esimesel, viiendal või kümnendal korral... jätka. Meie ajud harjuvad valitud fookusega. Tänulikkus ei ole võlts, kui see on aus katse paremini häid asju märgata.

Tänulikkus on tagasiside elule

Kui primaadid aitavad neid, kes on neid varem aidanud, ja inimesed maksavad headuse eest headusega tagasi, siis võib öelda: tänulikkus on ellujäämise mehhanism, mis on saanud arengutuge emotsionaalsest intelligentsusest.

Me tunneme end paremini, kui oskame näha head ja veel rohkem, kui suudame seda ka välja näidata. See ei tähenda, et elu muutub maagiliselt roosaks. Aga su sisemine ilm muutub pehmemaks, tugevamaks ja toetavamaks. Ja mõnikord on see just see, mida sul kõige rohkem vaja on.

Tänulikkus ei ole tühikargamine. See on valik. Praktika. Ja miks mitte ka väike revolutsioon su igapäevases fookuses. Alusta. Ütle: “Aitäh.” Kasvõi ilma põhjuseta. Ütle seda kohe praegu. Ja vaata, mis muutub.