top of page

Mehed ja abi küsimine: miks on nii raske öelda „mul ei ole hästi“

10 minutes ago
4 min read
Madis Laos tumesinises pintsakus, kõrval pealkiri „Miks mehed abi ei küsi?“ ja tekst „Kogemust jagab Madis Laos, mindfulness'i- ja personaaltreener ning kogemusnõustaja

Lühidalt: Paljud mehed ei küsi abi, sest on harjunud mõtlema, et mees peab ise hakkama saama. Eestis häirib abi küsimine 61% mehi ja vaimse tervise murega otsib abi vaid 42%. Raskused paistavad sageli välja ärrituvuse, eemaldumise või väsimusena. Abi võib alata ühest ausast lausest.


Sel nädalal ilmus Postimehes intervjuu pereisaga, kes võitleb teist korda vähiga. Üks tema lause jäi kõlama: „Eesti mees abi ei otsi, lihtsam on musta auku vajuda.“


19. novembril on rahvusvaheline meestepäev ja see lause sobib selle päeva mõtteks paremini kui ükski loosung. Meeste vaimne tervis on teema, millest räägitakse endiselt vähe, kuigi paljud tunnevad selle lause ära kas iseendas, isas, vennas, partneris, kolleegis või sõbras.


Selle artikli jaoks jagas oma kogemust Madis Laos, kes töötab meestega iga päev jõusaalis ja nõustamisel.


Miks mehed abi ei küsi?

Paljud mehed ei küsi abi, sest neid on õpetatud oma muredega üksi hakkama saama. Seda näitavad ka Eesti andmed. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori tehtud meeste tervisekäitumise uuringus ütles 61% meestest, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima. 68% tunnistas, et neile ei meeldi oma tunnetest rääkida.



Vahe füüsilise ja vaimse tervise vahel on suur. Tõsisema füüsilise terviseprobleemi korral oli abi otsinud 78% meestest, aga igapäevaelu segava vaimse tervise mure korral vaid 42%. Vaimse tervise puhul takistavad abi otsimist sageli soovimatus probleemist rääkida, piinlikkus ja kahtlus, kas spetsialist üldse aidata saab.

Neist ootustest kasvab sageli päris tugevus: oskus pingutada, vastutada ja teiste eest hoolitseda. Kui see tugevus tähendab aga, et kunagi ei tohi öelda „mul on raske“, muutub see koormaks.


Millised on märgid, et mehel on raske?

Mehe raskused ei näe alati välja nagu kurbus. Sagedased märgid on:

  • vaikimine ja endasse tõmbumine

  • ärrituvus ja lühike süütenöör

  • eemaldumine perest ja sõpradest

  • töösse, sporti või ekraani põgenemine

  • halb uni ja pidev väsimus

  • rohkem alkoholi, „et maha võtta“

  • enda eest hoolitsemise unarusse jätmine


Madis Laos juhendab ratastoolis noormeest, kes tõstab hantleid õlgadest kõrgemale, ja toetab tema liigutust kätega.

Madis Laos märkab neid muutusi treeningutel:

„Kui mul on treeningul tunne, et inimesel on raske aeg, märkan paari asja. Ta on vaiksem ja tagasihoidlikum, ei räägi nii palju ega taha end avada. Tal ei ole enam head energiat, see paistab näost välja. Isegi hügieen võib olla teemaks. Kui inimene ei hoolitse enam enda eest, on see märk, et midagi võib olla väga halvasti.“Need ei ole diagnoosid. Need on märgid, et koorem võib olla suurem, kui inimene välja näitab.


Miks mehed räägivad trennis kergemini?

Paljudel meestel on lihtsam rääkida kõrvuti midagi tehes kui laua taga silmast silma. Madise kogemus kinnitab seda:

„Kui mehed tulevad minu juurde nõustamisele, siis mõned avanevad, mõned mitte. Aga treeningul avavad nad ennast kindlasti rohkem. Endorfiinide laks ja positiivne vaib jõusaalis aitavad sellele kaasa.“

Sama kehtib ka väljaspool jõusaali: jalutuskäigul, autoga sõites, metsas või koos midagi meisterdades.


Kuidas alustada, kui sul endal on raske?

Esimene samm võib olla väga väike. Sageli piisab ühest ausast lausest sõbrale või lähedasele: „Mul ei ole praegu kõige parem.“

Teine hea algus on liikumine. Madis räägib omast kogemusest:

„Mind ennast on jõusaal elu jooksul väga palju aidanud, nii depressiooni vastu, enesetunde parandamiseks kui ka vormi hoidmiseks. Päeva pinged saab jõusaali jätta, mitte neid koju kaasa võtta.“

Tema soovitus mehele, kes ei tea, kust alustada, on lihtne:

„Tule lihtsalt trenni või nõustamisele. Isegi kui sa ei oska midagi teha, on treener selleks, et sind aidata, toetada ja tehnika paika panna. Treener saab pakkuda ka vaimset tuge. Minu ajal, 20 aastat tagasi, selliseid võimalusi ei olnud. Nüüd on olemas treenerid, kogemusnõustajad ja terapeudid, kes saavad väga palju aidata. Ma oleksin ka ise endale treeneri võtnud, kui see oleks tol ajal võimalik olnud.“

Kuidas toetada meest, kelle pärast muretsed?

Kõige rohkem aitab päriselt küsida ja kuulata, ilma et kiirustaksid lahendustega.

  1. Küsi otse: „Kuidas sul tegelikult läheb?“

  2. Kuula ja ära paku kohe nõuandeid.

  3. Paku midagi koos teha: jalutuskäiku, trenni, sõitu, kohvi.

  4. Ütle, et oled olemas ka hiljem.

Sa ei pea olema terapeut. Piisab sellest, et oled inimene, kellele saab ausalt vastata.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Spetsialisti poole tasub pöörduda siis, kui raskus kestab nädalaid, segab und, tööd või suhteid või kui lähedastega rääkimine ei tundu võimalik. Madis ütleb sama:

„Kui mees tunneb, et isegi jõusaalist enam abi ei ole ja probleemid on tõsisemad, siis tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole: psühhiaatri, psühholoogi või terapeudi poole.“

Coach aitab saada selgust ja astuda järgmisi samme. Kogemusnõustaja toetab oma läbielatud kogemuse põhjal. Terapeut aitab sügavamate tunnete ja korduvate mustritega. Kehaga töötavad praktikud on abiks neile, kellel sõnad kergelt ei tule.


Endaksist leiad coache, terapeute, treenereid ja praktikuid. Vaata nende tutvustusi ja vali inimene, kellega tundub kõige lihtsam rääkida.


Kust saab kiiret abi?

Kui mõtted lähevad nii pimedaks, et elu tundub mõttetu või tekib soov endale haiget teha, ära jää sellega üksi. Kiire abi saad numbrilt 112. Abivõimalusi leiad ka lehelt peaasi.ee.


Korduma kippuvad küsimused

Kui paljud Eesti mehed otsivad vaimse tervise murega abi? Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta uuringu järgi oli igapäevaelu segava vaimse tervise mure korral abi otsinud 42% meestest. Füüsilise terviseprobleemi korral oli see näitaja 78%.

Kas abi küsimine on nõrkus? Ei ole. Abi küsimine on viis enda eest hoolitseda. Sageli on just see kõige raskem ja julgem samm.

Kuidas aru saada, kas mees vajab abi? Märka muutusi: vaikimist, endasse tõmbumist, ärrituvust, väsimust, halba und, rohkem alkoholi või seda, et ta ei hoolitse enam enda eest.

Kas trenn aitab vaimse tervise juures? Paljudel aitab liikumine pingeid maandada ja enesetunnet parandada. Treeningul on meestel sageli ka lihtsam rääkida. Kui trenn enam ei aita või mure on tõsisem, tasub pöörduda psühholoogi, terapeudi või psühhiaatri poole.

Mis vahe on coachil ja terapeudil? Coach keskendub eesmärkidele ja järgmistele sammudele. Terapeut aitab tunnete, mineviku kogemuste ja korduvate mustritega. Kui sa pole kindel, alusta sellest, kellega tundub kõige lihtsam rääkida.

Kuidas rääkida mehega, kes ei taha oma muredest rääkida? Ära suru peale. Paku koos tegemist ja küsi rahulikult. Paljudel on kergem rääkida kõrvuti kõndides või trennis kui laua taga.


Lõpetuseks

Meestepäev ei pea olema ainult õnnitluste päev. See võib olla ka päev, mil keegi saab esimest korda öelda „tegelikult ei ole mul hästi“ ja kuulda vastuseks „hea, et ütlesid“.


Personaaltreener Madis Laos musta treeningsärgi, nokkmütsi ja beežide dressipükstega, seisab heledal taustal ja naeratab.




Artiklis jagas kogemust: Madis Laos on mindfulness'i- ja personaaltreener ning kogemusnõustaja, kes on ka meie soovitatud personaal treener https://www.endaks.ee/leia-oma-teejuht


Tema leiad ka siit:






Allikad:

Comments


bottom of page