Kas emotsioonid salvestuvad puusadesse? Teaduse ja liikumisnõustaja vaatenurk

Lühidalt: teadaolevalt ei „salvestu” emotsioonid ega trauma ühte kindlasse kehaossa, ka mitte puusadesse. Samas on keha ja meel tihedalt seotud: stress võib mõjutada lihaspinget ja valukogemust. Seega on „trauma puusas” pigem kujund kui teaduslikult tõendatud nähtus, kuid kehalised aistingud, mida inimene tunneb, on päris.
Väidet, et puusades hoitakse vanu emotsioone, kuuleb joogatundides, kehatööringkondades ja sotsiaalmeedias. Paljud kirjeldavad, et puusi avavates asendites tulevad ootamatult pisarad või tekivad tugevad tunded.
Selles artiklis vaatame, kust see mõte pärineb, mida teadus stressi ja lihaspinge kohta ütleb, millal tasub puusavaluga arsti juurde minna ja mida arvab sellest liikumisnõustaja Riina Arund.
Kust pärineb mõte, et trauma on puusades?
Mõte pärineb peamiselt somaatilisest kehatööst, joogast ja populaarsetest raamatutest. Sotsiaalmeedias on see käsitlus laialt levinud.
Somaatiline kehatöö. Mõned kehatöö õpetajad kirjeldavad oma kogemuse põhjal, et tugeva trauma läbi elanud inimestel on puusades sageli pinge. Healthline'i artiklis on peamine allikas just ühe somaatilise õpetaja intervjuu, mitte uuring.
Suur nimmelihas (psoas major). Puusade ja emotsioonide seost selgitatakse sageli selle sügaval paikneva lihasega, mis osaleb puusa painutamises ja keha stabiliseerimises. Kuigi lihaspinge võib stressiga seostuda, puuduvad veenvad tõendid, et just see lihas säilitaks traumaatilisi mälestusi või emotsioone.
„Keha peab arvet”. Psühhiaater Bessel van der Kolki raamat The Body Keeps the Score populariseeris mõtet, et trauma mõjutab kogu keha, mitte ainult meelt.
Jooga ja energiakäsitlused. Puusi seostatakse mõnes traditsioonis sakraalse tšakraga. See on vaimne käsitlus, mitte anatoomia.
Eestis küsis sama küsimuse Postimees Tervis 16. oktoobril rubriigis „Tõde või müüt”. Artiklis juhiti tähelepanu sellele, et stress võib valu tugevamaks muuta, kuid puusavalu tasub seletada ka teiste põhjustega.
Mida me teame stressist, lihaspingest ja valust?
Stress mõjutab ka keha. Stressiolukorras võivad lihased automaatselt pingutuda ning pikaajaline stress võib soodustada püsivat lihaspinget ja võimendada valukogemust. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) andmetel seostatakse kroonilist lihaspinget pinge- ja migreenipeavalude ning alaselja- ja kätevaluga, eriti tööstressi korral.
Samas ei ole teaduslikult kinnitatud, et mälestused või emotsioonid asuksid ühes kindlas kehaosas. Emory ülikooli psühhiaatriaprofessor Sheila Rauch ütleb Wondermindi artiklis, et ühtegi kohta ei saa näidata ja öelda, et „siin on sinu traumamälestus”. Tema selgitusel saadab aju signaale kogu kehasse, nii et meenuv kogemus võib tuua esile tundeid ja aistinguid eri kohtades.
Seega:
Päris on see, et stress ja tunded võivad tekitada lihaspinget ja muuta valu tugevamaks.
Päris on ka see, et mõnes asendis võivad inimesed kogeda ootamatuid emotsioone. Miks see juhtub, ei ole alati selge.
Tõestamata on, et puusad oleksid emotsioonide eriline „ladu” või et pinge puusas tähendaks alati traumat.
APA järgi aitavad lõdvestusvõtted ja muud stressi leevendavad tegevused lihaspinget vähendada ja heaolu parandada. Just siin võivad kehatöö, liikumine ja hingamine toeks olla.
Puusavalu ei tähenda tingimata emotsionaalset pinget – millal pöörduda arsti poole?
Kui tunned puusades pinget või valu, ei tähenda see automaatselt, et põhjuseks on stress või varasemad emotsionaalsed kogemused. Puusapiirkonna ebamugavusel võib olla mitmeid põhjusi, näiteks lihaste ülekoormus, vigastus või liigeseprobleemid. Põhja-Iirimaa terviseportaali NI Direct järgi on täiskasvanute puusavalu kõige sagedasem põhjus osteoartroos ehk liigese kulumine.
Seetõttu ei tasu puusavalu üksnes emotsioonidega seletada ega eeldada, et venitamine või lõdvestumine selle alati lahendab.
Millal pöörduda tervishoiuspetsialisti poole?
Perearsti või füsioterapeudiga tasub nõu pidada, kui valu:
püsib või ei leevene umbes nädala jooksul
süveneb või kordub
hakkab segama igapäevaseid tegevusi
Kiiret meditsiinilist hindamist (helista 112 või mine EMO-sse) vajab olukord, kui:
puusavalu tekkis pärast tõsist kukkumist või vigastust
jalale ei saa toetuda
valuga kaasneb palavik ja halb enesetunne. Need sümptomid võivad viidata liigesepõletikule, mis vajab kiiret ravi.
Liikumine ja lõdvestus võivad enesetunnet toetada, kuid valu põhjust ei saa kindlaks teha ainult selle järgi, milliseid aistinguid inimene oma kehas märkab.
Liikumisnõustaja vaade

Palusime Endaks.ee liikumisnõustajal Riina Arundil jagada oma vaatenurka keha ja emotsioonide seosele. Kuidas suhtuda väitesse, et trauma on puusadesse salvestunud, ning kuidas saab liikumisnõustaja abiks olla, kui keha tundub pidevalt pinges?
Mida arvad väitest, et emotsioonid „salvestuvad” puusadesse?
„Ma eristaksin siin kahte asja: mida inimene oma kehas kogeb ja kuidas me seda kogemust selgitame. Liikumine võib tuua esile emotsioone, mida on sõnadega keeruline väljendada. See ei tähenda aga, et need emotsioonid oleksid varem puusadesse või mõnda teise kehapiirkonda salvestunud. Selliseks järelduseks ei ole praegu piisavat teaduslikku alust ning seetõttu ei kasuta ma seda selgitust oma töös ka kujundina.Ma ei ole traumaspetsialist ja räägin siin liikumisnõustaja vaatenurgast. Mind teeb lihtsalt ettevaatlikuks see, kui hakkame ühele kehapiirkonnale kindlaid tähendusi omistama ja iga seal tajutud pinget nende kaudu tõlgendama.”
Kuidas stress või raske eluperiood kehas avaldub?
„Liikumisnõustaja töös naistega olen sageli kokku puutunud sellega, et keerulistel perioodidel liigutakse sageli vähem ja jäädakse pikemaks ajaks samadesse asenditesse. Sealt välja tulemine võib tunduda raske, sest kõik võtab energiat. Ma ei tooks siin välja üht kindlat kehapiirkonda – pinget ja ebamugavust võib tunda eri kohtades. Oma töös pööran tähelepanu sellele, milline on inimese igapäev ja kui palju on seal võimalusi liikuda ning asendeid vahetada.”
Kuidas räägid kliendiga, kes ütleb, et tal on puusades „vana trauma kinni”?
„Kui minuni jõuab inimene, kes nii ütleb, uuriksin kõigepealt, mida „kinni” tema jaoks tähendab. Mida ta tunneb ja kuidas see liikumist või igapäevaelu mõjutab? Selle kogemuse üle ei ole vajadust otseselt vaielda kuid ma ei kinnitaks ka oletust, et trauma või emotsioonid on kehas kuidagi “kinni”. Alustaksime jõukohasest liikumisest ja vaatame, kuidas keha sellele reageerib.”
Millal soovitad enne kehatööd arsti või füsioterapeudi juurde minna?
„Püsiva või ägeda valu korral soovitan konsulteerida tervishoiuspetsialistiga, et hinnata valu võimalikke põhjuseid ja edasise abi vajadust. Liikumisnõustajana ei ole minu ülesanne diagnoosida ega eeldada, et valu saab selgitada üksnes pinge või liikumisharjumustega.”
Mis on üks lihtne asi, mida lugeja saab ise teha, et oma kehas pinget märgata?
„Võta hetk ja küsi endalt: „Mida mu keha võiks praegu kõige rohkem vajada?” Märka, kuidas sa istud või seisad, kas tajud kehas pingeid ja kas tahaksid asendit vahetada. Seejärel võid proovida mõnda väikest, endale sobivat liikumist ja vaadata, kuidas enesetunne muutub. Liikumiseks võib leida ka mõne minuti korraga.Suures plaanis on sõna “pinge” üsna laiatähenduslik sõna. Ka pärast rasket trenni võib keha tunduda pinges - sellele enamasti negatiivset tähendust ju ei lisata. Just sellepärast huvitab mind alati, mida inimene selle sõnaga kirjeldab, enne kui hakkame sellele põhjust või tähendust otsima.”
Need on Riina tähelepanekud oma praktikast. Igaühe kogemus on erinev.
Kui soovid Riinaga otse töötada, leiad ta aadressilt diastaas.ee.
Me ei pea alati teadma, miks mingi aisting kehas tekib, et seda märgata ja sellele tähelepanu pöörata. Samuti ei pea igale pingele omistama emotsionaalset tähendust. Mõnikord piisab sellest, kui paneme tähele, mida tunneme, ja uurime, kuidas väike liikumine või asendi muutmine võib enesetunnet muuta.
Harjutus: võta 5 minutit, et oma keha märgata
Igapäevases kiirustamises ei pruugi me tähele panna, kuidas end oma kehas tunneme. See lihtne harjutus aitab korraks peatuda ja märgata kehalisi aistinguid, ilma et peaksid neile kohe põhjust või tähendust otsima.
Leia endale mugav asend. Võid istuda, seista või pikali heita. Hoia silmad lahti või sule need, kui see tundub mugavam.
Märka oma hingamist. Sa ei pea seda muutma ega sügavamalt hingama. Pane lihtsalt tähele, milline on hingamine praegu.
Suuna tähelepanu eri kehaosadele. Märka näiteks lõualuud, õlgu, kõhtu, selga, puusi ja jalgu.
Pane tähele, mida tunned. Kas kuskil on pinget, soojust, raskust, kergust või hoopis mitte midagi erilist?
Küsi endalt, mida praegu vajad. Võib-olla tahaksid asendit vahetada, pisut liikuda või lihtsalt veel hetke puhata.
Sa ei pea ühtegi aistingut muutma ega sellest midagi järeldama. Kui harjutus tekitab ebamugavust, võid selle igal ajal lõpetada ja suunata tähelepanu ümbritsevale.
Pea meeles: iga kehaline pinge ei tähenda stressi ega traumat. Mõnikord on keha lihtsalt väsinud, olnud kaua ühes asendis või vajab liikumist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas trauma salvestub puusadesse? Teaduslikku tõendust selle kohta ei ole leitud. Mälestused ja emotsioonid on seotud ajuga, mis saadab signaale kogu kehasse. Stress võib aga tekitada lihaspinget ka puusa piirkonnas.
Miks tulevad puusi avavates joogaasendites pisarad? Kui keha lõdvestub ja hingamine aeglustub, võivad mõned inimesed kogeda ootamatuid emotsioone. See on paljude jaoks tuttav kogemus, kuid see ei tõesta, et emotsioonid oleksid just puusas hoiul.
Kas stress võib põhjustada lihaspinget? Jah. Stressiolukorras võib lihaste aktiivsus suureneda ja inimene võib tunda kehas rohkem pinget. Pikaajaline stress võib samuti lihaspinget soodustada, kuid iga kehas tuntav pinge ei ole tingimata stressist tingitud. Seda seost kirjeldab ka APA.
Millal minna puusavaluga arsti juurde? Perearsti või füsioterapeudi poole tasub pöörduda, kui valu püsib, süveneb, kordub või segab igapäevaseid tegevusi. Kiiret abi vajad, kui valu tekkis pärast kukkumist või vigastust, sa ei saa jalale toetuda või valuga kaasneb palavik ja halb enesetunne.
Mida arvab liikumisnõustaja emotsioonidest puusades? Endaksi liikumisnõustaja Riina Arund ei pea väidet emotsioonide salvestumisest puusadesse teaduslikult põhjendatuks. Tema sõnul võib liikumine tuua esile tundeid, mida on sõnadega raske väljendada, kuid see ei tähenda, et need oleksid puusadesse salvestunud.
Kas kehatöö aitab pinget vabastada? Rahulik liikumine, hingamisharjutused ja lõdvestusvõtted võivad aidata vähendada stressi ning leevendada lihaspinget ja valu. Kehatöömeetodite mõju sõltub konkreetsest meetodist ja inimese olukorrast. Need ei asenda vajaduse korral tervishoiuspetsialisti abi.


Comments